Noortevahetus Türgis avardas silmaringi ja andis julgust

Eesti esindus Türgis. Foto: erakogu

Perioodil 15.-23. veebruar osalesin Türgis, Karabükis toimunud noortevahetuse programmis, mis keskendus esmaabile. Osalejaid oli kokku 30 ringis ning nad tulid kuuest erinevast riigist: Eestist, Bulgaariast, Makedooniast, Horvaatiast, Türgist ja Rootsist.  Eestist osalesid projektis Andreas Martin Reili Viljandi Gümnaasiumist, Uku Lattik Nõo Reaalgümnaasiumist, Mia Laurel Viilup Paide Ühisgümnaasiumist, Martin Leotoots ja Ines Themas Paide Gümnaasiumist. Projekti koostas Paide Riigigümnaasiumi direktor Urmo Reitav.

Kuna me oma grupiga jõudsime Karabüki üks päev varem, oli meil natuke aega linnaga tutvuda. Käisime avastamas linnatänavaid, mis olid pungil söögikohtadest, pagariäridest, pisikestest kioski-toidupoe laadsetest kohtadest, kella- ja prillipoodidest ning sattusime ka suuremasse ostukeskusesse. Hiljem käisime väikese bussisõidu kaugusel Safranbolus ning jalutasime vanalinnas.

Mia Laurel Viilup
õpilane

Esimene projekti päev möödus tutvudes: tutvustasime ennast, oma riiki ja tegime tutvust

Foto: erakogu

ka teiste noorte ja nende riikidega. Samuti lahendasime erinevaid ülesandeid, meile viidi läbi energizereid ja icebreakereid. Algul oli päris hirmutav ja väsitav rääkida inglise keeles, mis siis, et inglise keel meil kõigil päris hästi juba suus ja hätta me ei jäänud, kuid siiski, esimesel päeval olid pinged laes. Järgmistel päevadel tutvusime esmaabi põhitõdedega, arutlesime nende üle, tegime erinevaid grupitöid, kus võtsime fookusesse esmaabi puudutavad probleemid. Iga riik tutvustas ka võimalusi, mis on nende riigis noortele esmaabi õppimiseks. Viisime läbi tänavaküsitlusi ja mõtlesime, mida meie ise saame esmaabi teadlikuse edendamiseks teha. Kahele õhtule olid jagatud ka erinevate riikide rahvusõhtud, kus iga riik valmistas ette slaidiesitluse, näitas videoid ning pakkus oma riigi maiustusi ja suupisteid. Peale tegevusi veetsime ka niisama uute tuttavatega aega, mängisime mänge, tegime nalja, käisime linnapeal ringi või rääkisime niisama juttu.

Tohutult põnev oli võrrelda erinevusi koolisüsteemis, traditsioone ja muud taolist. Näiteks tuli välja, et Makedoonias tuleb kooli lõpus teha eksam igas aines, kuid samal ajal Bulgaarias on kohustuslik vaid kaks eksamit, millest ühe saab vabalt valida. Enne Türgist lahkumist, peatusime ka kaks päeva Istanbulis ja külastasime mitmeid vaatamisväärsusi: ühte suurimat mosheed Blue Mosque, mis oli seest kaetud käsitsi maalitud lillede, mustrite ja sümbolitega. Nägime ka maa-aluseid veehoidlaid, kus oli õnne toova ninaga Medusa pea ja suurt turgu Grand Bazaar, kuhu me esimese kümne minutiga ära eksisime.

Foto: erakogu

Programmis toimunud õppimine, oli minu meelest väga efektiivne, kuna õppimine käis enamasti inimeselt inimesele. Selle asemel, et lugeda teatud riigi ajaloo ja kultuuri kohta kuskilt õpikust, tutvustasid meile seda hoopis tolle maa noored. Lisaks saime veel juurde küsida, mis iganes meid huvitas. Arenes ka inglise keele oskus, sest see oli meil igapäevane suhtluskeel. Kindlasti muutis see reis mind ka julgemaks suhtlejaks. Kõige rohkem meeldiski mulle uute, erinevatest riikidest pärit noortega tutvumine ja suhtlemine.

Projekt oli minu jaoks igati edukas ja ma ei suuda ära oodata, et saaks juba järgmisele minna!