KIVA

DSC_6987-1024x699

Möödunud aastal valisid Statoil Fuel & Retail Eesti AS töötajad ühiselt heategevusorganisatsiooni, mida Eestis toetada ning enim hääli sai MTÜ Lastekaitse Liit. Statoil Fuel & Retail Eesti AS toetab meie projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ PAIDE ÜHISGÜMNAASIUM LIITUS PROJEKTIGA „KIUSAMISEST VABA KOOL“ OKTOOBER 2013

MTÜ Lastekaitse Liit alustab oktoobris 2013a. pilootprojektiga “Kiusamisest vaba kool” MTÜ Lastekaitse Liit alustas projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“ 2010 aastal 10 lasteiaga üle Eesti. Praeguseks on projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed” liitunud üle Eesti 317 koolieelse lasteasutuse. Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” metoodika lähtub lapsest ning keskendub kogu lasterühmale ja klassile tervikuna. Metoodika „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” eesmärk on luua lasteaia ja algklasside laste vahel üksteist arvestav ja kaasav suhe, luua kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt. Kus lapsed hoolivad üksteisest, kiusamise korral sekkuvad ja kaitsevad kaaslast, kes seda ise ei suuda. Lasteaias loodud head suhted on kooli minevatele lastele vajalik pagas, mis aitab toime tulla sotsiaalsete suhetega koolis. Sõbralikuma ja positiivsema koolikeskkonna saavutamiseks on vajalik probleemi ennetamisega tegeleda varases koolieas. “Kiusamisest vaba kool” programmil on kolm sihtrühma: õpilased, lastevanemad ja õpetajad.
Kiusamise ennetamiseks on vajalik nende sihtgruppide koostöö, et luua klassides kõikide laste vahel head suhted. “Kiusamisest vaba kool” metoodika pakub lastele vahendeid, kuidas
lahendada kiusamisolukordi, ja kuidas seista enda või teiste eest kui kogetakse narrimist. Laste vahel heade suhete loomine on kesksel kohal ka õpetajate ja teiste spetsialistide tegevuses, kes on koos õpilastega iga päev koolis ja pärast kooli huviringides jm. “Kiusamisest vaba kool” metoodiliste materjalide abil saavad õpetajad algatada ettevõtmisi, mis
suurendavad laste ühtsustunnet. Metoodikas on tähtis osa ka lastevanemate panusel, sest lapsevanemana vastutate ka Teie kiusamises ennetamise eest. Te saate seda teha, kui toetate laste hakkamasaamist ja lastevahelist head läbisaamist, nii et keegi ei tunneks end eemaletõrjutuna.

Pilootkoolid
Harjumaa – Aruküla Põhikool, Maardu Põhikool.
Hiiumaa – Kärdla Ühisgümnaasium
Ida – Virumaa – Kohtla – Järve Järve Gümnaasium
Jõgevamaa – Jõgeva Põhikool
Järvamaa – Paide Ühisgümnaasium
Läänemaa – Haapsalu Linna Algkool
Lääne – Virumaa – Rakvere Gümnaasium
Põlvamaa – Mammaste Lasteaed – Algkool
Pärnumaa – Pärnu Raeküla Kool
Raplamaa – Kohila Gümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium
Saaremaa – Kuresaare Gümnaasium
Tartumaa – Tartu Kunstigümnaasium
Valgamaa – Valga Vene Gümnaasium
Viljandimaa – Viljandi Jakobsoni Kool
Võrumaa – Puiga Põhikool
Tallinn – Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium,
Tallinna Lilleküla Gümnaasium,
Tallinna Rahumäe Põhikool, Tallinna Õismäe Gümnaasium, Kadrioru
Saksa Gümnaasium,
Kalamaja Põhikool, Pirita Majandusgümnaasium

Projekt toetub järgmistele põhiväärtustele:
1. Sallivus – näha ja aktsepteerida kogu lasterühmas mitmekesisust ning kohelda üksteist võrdsena, mitmekesisuse mõistmine nii üksiku
lapse kui rühma tugevdajana.
2. Austus – suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber, mitmekesisuse omaksvõtmine ning teiste erinevuste ja kommete austamine.
3. Hoolivus – näidata üles huvi, osavõtlikkust, muret ja abivalmidust kõigi laste vastu – nii endast nooremate kui omavanuste vastu.
4. Julgus – jääda endale kindlaks ja seada oma piirid; välja astuda, nähes lapsi teiste piire rikkumas; olla julge ja hea sõber, kes soovib ja on valmis tegutsema ebaõigluse vastu.
Väikeste lastega ei saa otseselt väärtushinnangutest rääkida, seepärast on välja töötatud sotsiaalsed käitumismudelid. Selleks, et lastele edasi anda sotsiaalseid käitumismudeleid on välja töötatud kindel metoodika (kohver). mis sisaldab erinevaid vahendeid lastele ja õpetajale: väikesed karud kõikidele lastele ja üks suur karu õpetajale, teemakaardid, õpetaja käsiraamat, massaaźiraamat, plakat, kleepsud ning nõuande voldik lapsevanematele, kus kirjas 5 olulist nõuannet vanemale:
1. Julgustage oma lapsi korraldama mängukohtumisis rühma erinevate lastega.
2. Ärge rääkige negatiivselt lasteaias teistest lastest (või nende vanematest).
3. Viige sisse seltskondlik sünnipäeva tähistamine.
4. Julgustage oma last kaitsma sõpru, kes pole võimelised end ise kaitsma.
5. OLGE AVATUD JA POSITIIVNE, KUI TEISED VANEMAD RÄÄGIVAD OMA LASTE PROBLEEMIDEST. LASTEKAITSE LIIDU PROJEKTI „KIUSAMISEST VABA LASTEAED“ TUTVUSTUS
Alates 2007. aastast juhib Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi Mary Fondiga lasteaedades ja algklassides ennetavat kiusamisvastast programmi „Kiusamisest vabaks“, milles keskendutakse 3-10 aastastele lastele. Eestis veab projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” MTÜ Lastekaitse Liit. Enamasti on kiusamisevastased tegevused suunatud koolidele, kuid parema, positiivsema ja sõbralikuma koolikeskkonna saavutamiseks on võimalik tegutseda juba varem.

Projekti eesmärgid:
Tähtis on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav kultuur. Lasteaias loodud head suhted laste vahel peaksid kanduma koolikeskkonda. Lasteaiast kooli minnes peaks lastel olema pagas, mille abil saada hakkama erinevate sotsiaalsete suhetega koolis. Projekt „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on Taani metoodikal põhinev. Sihtgrupiks on lapsed, õpetajad, lapsevanemad ja teised lapsele olulised inimesed. Nimetatud projekt on seotud 01.septembril 2008a. jõustunud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga. Seetõttu sobib väga hästi lasteaedadele. Kuna projekt lähtub lastest, siis oluline on see, et kiusamise puhul pole küsimus halbades lastes vaid halbades käitumismudelites. “Kiusamiseks vabaks” projekt keskendub kogu lasterühmale ja klassile tervikuna.

KOOLIKÜLASTUSE kokkuvõte

  1. TAUSTAANDMED

Vaatleja:         Ruth Koit

Kool:               Paide Ühisgümnaasium

Külastuse toimumise aeg: 14.04.2015

Toimus Kiusamisest vaba kooli meeskonna (liitunud klasside õpetajate esindajate) vestlusring, kus tähelepanu all olid meeskonna seinised õnnestumised ja lähemad tulevikuplaanid. Ilmnes selge ja loogiline tendents, et kauem tegutsenud klassil on on enam nähtavaid edusamme ja tulemusi.

Kooli kodulehel on projekti info kajastatud, klassis info metoodika kohta nähtaval.

  1. KESKKOND klassis ja koolis

Karu(d) on klassis nähtaval: +

-Klassis/koolis on olemas metoodikat või metoodika väärtusi käsitlev sein/stend: +

-Klassis on üleval positiivselt sõnastatud sotsiaalsed kokkulepped (head, tavad, koosolemise reeglid): +

-Klassis/koolis on näha laste tööd, mis baseeruvad metoodikal või metoodika väärtustel: +

-Klassis on raamatuid soovituslikust kirjanduse loetelust  +

-Klassiruumis ja koolis on suhtlemismudelid toetavaid materjale (näit. pilt, plakat, raamat, film jms): +

-Klassi ruumis/koolis on  koht koosoleku läbiviimiseks (vaip, padjad, vaba ruum kuhu pannakse toolid ringi vms) + (eraldi piirkond klassi tagaosas, kus lapsed vabalt mahuvad koos istuma, mööbel on lihtsasti liigutatav ja liigendatav)

-Klassis/koolis on tõendeid, märke laste kaasamisest, näit. laste arvamusi, mõtteid, ütlemisi plakatitel, isetehtud raamatutes, mappides jms, jäädvustusi, väljavõtteid aruteludest. + (seintel on lisaks laste töödele nende mõtteid ja arvamusi, näiteks mõistekaarte).

  1. PROJEKTI RAKENDUMINE

Põhiväärtustega tegeletakse nii eraldi kui lõimitult õppekavategevustega, igapäevaelu teemadega. Suureks abiks põhiväärtuste selitamisel on arutelukaardid, mida kasutatkse ka ainetundides rühmatöödes jm.

Toimuvad karukoosolekud, nende sagedus sõltub õpetajate sisetundest ja klassi vajadusest. Koosolekutele lisaks väärtustatakse mänge ja mängimist, mis aitab kaasa rühmatunde tekkimisele ja headele suhetele laste vahel.

Kohvri materjalidest kasutatakse kõige sagedamini arutelukaarte ja Suurt Karu. Kõikidele suurtele karudele on laste poolt valitud oma nimed, lastel on ka väikesed karud (osadel juba lasteaiast kaasa saadud). Hästi toimib Suure Karu kodukülastus ja päeviku ehk kodukülastuste raamatu pidamine.

Tegevus väärtustega lõimitakse igapäevaellu ja õppetegevustesse, õppeainetes kasutatakse arutelukaarte. Seostatakse teiste valdkondadega, näiteks õuesõppega (rabamatk jms).

Tihe koostöö on õpetajate ja laste vahel parimate suurte sõprade projekti raames. Kolleegidele on toimunud metoodikat tutvustav koosolek. Meeskonnas on õpetaja Eve, kes on läbinud vastava koolituse ja asub tegutsema projekti koolitajana.

  • Kuidas on kulgenud programmi „Paremad sõbrad“ juurutamine ja sellealane koostöö kolleegide ja juhtkonnaga?

Paremad sõbrad programm on rakendunud kahe klassi vahel, suureks abiks on olnud, et suurematele õpilastele on noorema klassi õpetaja olnud eelnevalt klassijuhatajaks, ehk et tunnevad üksteist juba varasemalt ja seetõttu on programmi elluviimine lihtsam. Suuremad lapsed käivad väiksematel nö külas, abistamas, koos hakkavad toimuma ühisüritused. Kuna sarnast kogemust veel ei ole, tekitab see valdkond ka veidi muret, et kuidas siiski kõik tegelikus elus toimuma hakkab ja kas tegevused on tulemuslikud.

  • Kuidas tehakse koostööd projekti raames lapsevanematega? Kuidas on metoodikat tutvustatud? Kuidas jagatakse infot teemade kohta mida koos lastega käsitletakse?

Lapsevanematele (1.-2.klass) toimus koosolek, kus viidi läbi rühmatööd, aitamaks vanematel projekti eesmärke ja tegevusi paremini mõista. Koosolek õnnestus igati hästi!

  • Õpetaja kavandab ja võtab aega laste vaheliste suhete jälgimiseks (näit. viitab oma jutus vaatlustegevustele).

Spetsiaalselt kavandatud vaatlustegevustele viiteid ei olnud, õpetajad jälgivad lapsi tavapärase koolipäeva käigus.

4. SUHTED koolis

Tundub, et õpetajad märkavad paremaid tulemusi klassi puhul, kes on juba teist aastat Kiusamisest vaba kool projekti haaratud ning kus osad lapsed puutusid projektiga kokku juba lasteaias. Uute liitujate puhul märgatakse edusamme vähem. Tundus ka, et kui tulemused olid head, pidasid õpetajad neid nö juhuslikeks, et ongi tegemist nö hea klassiga ja vähem seostati seda oma hea ja tulmusliku tööga.

PROJEKTI EDASI ARENDAMINE

  • Meeskond peab väga oluliseks edaspidigi lapsevanemate ja laiemalt ühiskonna teavitamist Lastekaitse Liidu poolt. Hea oleks ka vanemate koolitamine, on märgatud vajadust selle järele, et vanemad oskaksid paremini mõista lapse kasvamist ja õppimise protsessi.
  • Võimalusel võiksid koolitused õpetajatele olla organiseeritud ühepäevastena.
  • Huvi on ka tulevikuplaanide vastu, mis saab edasi peale kolmandat klassi, kuidas toimub edasine areng. Arutluses tunnustati sügavamate väärtusarutelude võimalusi ja üldiselt sõbraliku ja demokraatliku suhtlemiskultuuri arengut ning soovitakse ka heade oskuste arengu toetamist ka suuremate laste puhul. Loomulikult on võimalus toetada nooremaid lapsi paremate sõprade tegevuste raames.